 |
|
Nõudmised valguslahendustele on kõrged näiteks autopesulates ning detailingu töökodades. Foto: Shutterstock |
Väiksem töökoda või garaaž ei tähenda, et seal peaks leppima kehvemate tingimustega. Vastupidi, pisemas ruumis on eriti oluline luua mugav ja funktsionaalne töökeskkond, mis sobib seal tegutsejate vajadustele ja eelistustele. Üheks oluliseks teguriks on valgustus. Mida tuleb selle planeerimisel arvestada?
Valgustugevus ja -temperatuur sõltuvad töökohast
KG Knutsson AS valgustuse tootejuhi Mario Noormägi sõnul on üks olulisemaid aspekte valgustugevus ning -temperatuur. Näiteks tuleks valida selline valgus, mis pole liiga ere ega samas hämar, sest mõlemad variandid võivad olla ebamugavad ja silmadele väsitavad. Õige tugevuse leidmiseks on soovitatav kasutada valgusarvutuste programmi, kuhu sisestatakse ruumi dimensioonid ja sisustus. See aitab paigaldada õige tugevusega valgustid õigetesse kohtadesse, et tagada optimaalne valgustus kogu ruumis.
Samuti tasub vältida liiga kollast või liiga sinist valgust, sest need võivad moonutada värvide tajumist. “Kollakas valgus on pigem sobilik kodumajapidamistesse – see on rahustav toon ja lubab paremini välja puhata. 5000–6000 kelvinit on juba erksinine ja seda kasutatakse näiteks trükikodades,” selgitab Noormägi.
Üldjuhul soovitatakse garaažides ja muudes sarnastes töökohtades kasutada neutraalset valget valgust. Numbrites väljendatuna tähendab see temperatuuri 4000–5000 kelvini ümber, mis ongi loomuliku päevavalguse lähedane. “See ei hakka silmadele, kuid samas ei väsita ka ära, see on selline ühtlane ja hea valgustus töö tegemiseks,” märgib Noormägi.
Loomuliku valgusega alati arvestada ei saa
Kindlasti ei peaks piirduma mõne suure laevalgustiga, sest sel moel ei saavutata kogu ruumis piisavalt ühtlast ja hajutatud valgust. Suuri valgusteid loomulikult kasutatakse, kuid pigem üldvalguse tagamiseks ning eriti suuremate-kõrgemate ruumide puhul. “Kui me räägime pesulatest või näiteks detailingu töökodadest, kus on tähtis, et auto oleks igast küljest ühtlaselt valgustatud, on nõudmised juba kõrgemad,” sõnab Noormägi.
Sageli ongi lisaks vaja väiksemaid ja suunatavaid valgusteid, nagu seina-, laua- või rippvalgusteid, mille valguse suunda ja intensiivsust saab hästi kontrollida. Näiteks võivad töölaual või seintel olla eraldi lambid, mis annavad fokuseeritud valgust tööriistadele või detailidele.
Tasub teada, et kuigi loomulik valgus on meeldiv ja pealegi tasuta, ei saa sellega tööruumi valgustuse planeerimisel üleliia arvestada. “Sellega on lugu mõnes mõttes keerukas. Meil Eestis on erinevad aastaajad, tihti on pime ja sombune. Seetõttu läheneme üldiselt nii, et sissetuleva valgusega ei arvesta,” sõnab Noormägi. Seega projekteeritakse valguslahendused sisuliselt arvestusega, et kogu aeg on pime – kui olukord lubab, saab mõne valgusti ju alati välja lülitada.
Millal tasub kaaluda nutikaid lahendusi?
Ajal, mil pea iga ese alates prillidest kuni kohvikruusini võib olla nutikas, ei saa muidugi valguslahenduste juureski üle ega ümber tarkadest süsteemidest. Kuigi nutika süsteemi valimine võib pakkuda toredat ajaviidet ja hilisem seadistamine omajagu põnevaid väljakutseid, pakuvad targad lahendused muudki kasulikku. Eriti ettevõtja vaatest on oluline näiteks rahasääst ning töötajate efektiivsuse tõus.
Samas tuleb nutikate lahenduste kasutuselevõtmise vajadus hoolega läbi mõelda. Noormägi ütlebki, et tarku lahendusi kasutatakse pigem suuremates töökohtades ja selle põhjuseks on asjaolu, et võit nendest pole alati tagatud. Nimelt võib väiksemate ettevõtete jaoks olla nutilahenduste integreerimise tasuvusaeg liiga pikk.
“Kogemus on näidanud, et väiksemad töökojad ja laod kasutavad sisse-välja süsteemi. Paraku tähendavad nutilahendused, et hinnad võivad olla kaks korda suuremad ja saadav kasu oleks liiga väike,” nendib Noormägi. Samas pole targad lahendused muidugi võrdsed ning nende hind võib olenevalt võimalustest suuresti erineda.
KG Knutsson pakub Noormägi sõnul laias laastus kahesuguseid tarku süsteeme. Lihtsamates on kõik valgustid ühendatud anduritega, mis jälgivad liikumist ning sissetulevat valgust. See tähendab, et kui näiteks suuremate akendega töökohas tuleb parasjagu sisse piisavalt loomulikku valgust, tajub sensor selle ära ning lülitab valgusallika välja või vähendab valgustugevust. Sarnaselt, kui andur mõnda aega liikumist ei tuvasta, võib see valgustuse välja lülitada – kuniks seda jälle vaja on.
Juba keerukam nutisüsteem põhineb DALI (Digital Addressable Lighting Interface) protokollil, mis tähendab digitaalsel juhtimisel põhinevat intelligentset valgustuse juhtimissüsteemi. “See on juba päris tark lahendus ja võimaldab valgustid ühendada kesksüsteemi. Siis saab juba kas äpist või juhtimispaneelist öelda igale valgustile, millal ja mis tingimustel ning millist valgust see parasjagu andma peaks,” selgitab Noormägi. Teisisõnu – see lahendus lubab teha pea kõike, mis tehniliselt võimalik.
Inimkeskne planeerimine tagab parema tulemuse
Kas otsustada nutika või vähem targa lahenduse, rohkemate või vähemate valgustite kasuks, sõltub muidugi alati konkreetsest situatsioonist ja võimalustest. Töökohtades valguslahenduste planeerimisel on loomulikult oluline keskenduda nendele, kes seal tegelikult tegutsema hakkavad. Paremate töötingimuste loomine tõstab nii töötajate rahuolu kui produktiivsust ning kergitab ettevõtte mainetki.
KG Knutssoni meeskonna spetsialistid on Noormägi sõnul valguslahenduste projekteerimisega tegelenud juba ligemale kümme aastat. Seetõttu suudetakse projekteerimisel tugineda konkreetsete ruumide ja tegevusalade eripäradele ning luua optimaalsed lahendused nii kliendi võimalusi, energiasäästu kui inimeste heaolu tagamist silmas pidades.
“Me ei müü lihtsalt valgusteid, vaid teeme ikkagi tervikliku projekti ja lähtume sealjuures inimeste heaolust,” märgib Noormägi. Lisades, et konsultatsioon on KG Knutssoni klientidele täiesti tasuta ning selle saamiseks piisab murega piirkondlike müügiesindajate poole pöördumisest, kes juba konkreetse olukorraga tutvumise järel optimaalseid lahendusi pakuvad.