Foto: Shutterstock
Talvehommikud on teada-tuntud nuhtlus enamikule autoomanikest. Õnneks on leiutatud igasugu seadmeid ja tarvikuid, mis aitavad hommikused toimetused auto juures vähemasti natukenegi meeldivamaks muuta.
Üks selline leiutis on eelsoojendi. Mis see täpsemalt on ja milline oma autole paigaldada?
Mitte ainult mugavus
Kõigepealt teeme selgeks, mida eelsoojendid endast üldse kujutavad. Tegemist on sisuliselt siis mootoriruumis paikneva “kütteahjuga”, mille eesmärk on mootor ja salong enne sõitma hakkamist üles soojendada.
Reeglina võetakse eelsoojendi kasutusele külmemates ilmastikuoludes. Sageli pakutakse neid sõidukitele ka lisadena juba tehasest ning 30-kraadine miinustemperatuur pole neile mingisuguseks takistuseks.
Selge see, et külmkäivitused kulutavad mootorit ning suurendavad ka kütusekulu ja heitgaaside hulka. Samuti on tänapäeva autode mootorid energiakasutuselt juba niivõrd tõhusad, et külmema ilmaga mootori jääksoojusest salongi soojendamiseks enam ei piisagi.
Eelsoojendatud mootor kulub käivitusmomendil tunduvalt vähem ja tarbib märgatavalt vähem kütust. Käivitades eelsoojendatud mootorit, väheneb heitgaaside hulk esimestel kilomeetritel märgatavalt. Eelsoojenduseks tarbitud kütuse või elektri kompenseerib peaaegu täielikult sooja mootori väiksem kütusekulu.
Sisuliselt võib eelsoojendid jagada kaheks. Esimesed töötavad elektri pealt ning need tuleb ühendada 230 V pistikupesaga. Teist tüüpi eelsoojendid on autonoomsed ning töötavad auto enda kütusega (bensiin või diisel). Vaatame lähemalt mõlema tööpõhimõtet ning toome välja nii ühe kui teise plussid ning miinused.
Autonoomne eelsoojendi
Üks tuntumaid autonoomsete eelsoojendite tootjaid on ettevõte nimega Webasto. Nagu mainitud, ammutab autonoomne eelsoojendi energiat otse sõiduki kütusepaagist, kulutades tunnis keskmiselt alla liitri kütust.
Webasto eelsoojendi kasuks räägib eelkõige selle kasutusmugavus: salongi saab soojenema panna nutitelefoni rakendusest, kaugjuhtimispuldiga või taimeriga. Piisab, kui vajutada kaugjuhtimispuldi nupule või aktiveerida Webasto nutitelefonist ning 15–20 minuti pärast saab istuda juba sooja autosse.
Sellel on kaks kasutegurit veel – see soojendab korraga nii salongi kui ka mootorit. Ahi kütab jahutusvedelikku mootori jahutussüsteemis ning salongi kütteradiaatori ja salongikütte õhukanalite kaudu juhitakse soojus ka salongi. Kui jahutusvedeliku temperatuur jõuab 30 kraadini, lülitab eelsoojendi tööle auto oma ventilatsioonisüsteemi, läbi mille soojendatakse üles salong ja aknad.
Autonoomse eelsoojenduse eeliseks võrreldes elektrilisega on see, et seda saab soovi korral kasutada pea kõikjal (tööl, kodus, poe parklas) vajamata 230 V pistikupesa
Autonoomse eelsoojendi miinusena võib ehk välja tuua hinna, mis on mõnevõrra krõbedam kui elektriline lahendus. Lisaks peaks autonoomse eelsoojendi kasutamisel arvestama, et päevane keskmine sõiduaeg oleks suurem kui eelsoojenduse kasutamise aeg, siis on tagatud aku laetus.
Elektriline eelsoojendi
Soodsam ja olemuselt lihtsam lahendus on elektri peal töötav eelsoojendi, mis tuleb ühendada 230 V vooluvõrku. Kõige tavalisem elektriline eelsoojendi tõstab vaid mootori töötemperatuuri, ent soovi korral võib juurde soetada ka puhuri, mis kütab soojaks salongi.
Elektrilisi soojendeid pakub mainekas Rootsi ettevõte Calix ning paremini sobivad need neile, kel on maja juures parkimiskohas võimalus ühendada auto elektrivõrku. Kui autonoomne eelsoojendi kütab auto soojaks üldjuhul 15–20 minutiga, siis elektriline vajab selleks aega 2–3 tundi. Seetõttu on mõistlik soetada ka taimer, mis lülitab süsteemi automaatselt õigel ajal ehk piisavalt varakult sisse.
Seadme suureks plussiks on hind – see on ligi poole soodsam kui autonoomne Webasto eelsoojendi. Elektrilise eelsoojendi üks kasulik lisavõimalus on veel see, et sellega saab samaaegselt laadida ka sõiduki akut. Sobib hästi ka autoomanikule, kelle keskmine päevane sõiduaeg lühikene.
Ei pea ilmtingimata olema väljas miinuskraad
Levinud on arusaam, et eelsoojendit on mõtet kasutada ainult talvel, kui väljas on miinuskraadid. Tegelikkuses ei pea sugugi piirduma üksnes talvekuudega. Pole ju üldsegi haruldane, kui ka mõnel suveööl langeb temperatuur +5 kraadini ning salong muutub jahedaks. Ka sellises olukorras tahaks pigem mõnusalt sooja autosse istuda.
Eelsoojendussüsteem tuleks lasta kindlasti paigaldada pädeval ning oskajal spetsialistil. Nii Webasto kui ka Calixi eelsoojendi saab lasta paigaldada näiteks Autoeksperdi teeninduses.