 |
|
Alati tuleb valida ilmastikule vastav sõidukiirus. Foto: Depositphotos |
Eestit on õnnistatud nelja aastaajaga, mis külastavad meid pea igal aastal. Seetõttu on liiklusohutus ääretult oluline ning juhid peavad sõidukiiruse valimisel arvestama pidurdusteekonnaga. Millest sõltub pidurdusteekond ning mida saab juht omalt poolt teha, et pidurdamine oleks võimalikult kiire?
Eesti liiklusseadus lubab suverehve kasutada juba alates 1. märtsist. Muidugi pole see mõistlik, sest miinuskraadid on märtsikuus pigem tavalised ja suverehvidele on kuu alguses veel kindlasti vara mõelda. Suverehvidega miinuskraadide juures sõitmine on väga ohtlik nii sulle endale kui ka kaasliiklejatele.
Rehvid mängivad olulist rolli
Rehvide seisukorral on pidurdusteekonnal oma roll mängida. Selleks on kehtestatud ka reeglid. Suverehvide mustri sügavus peab olema vähemalt 1,6 millimeetrit (uutel suverehvidel on see 10 millimeetrit), talverehvidel kolm millimeetrit. Ja need on absoluutsed miinimumid. Tegelikult tasub suverehvide vahetamisele mõelda juba siis, kui mustrijääk hakkab suverehvidel langema alla kolme millimeetri ning talverehvidel alla nelja millimeetri.
Kuigi talv on kahtlemata kõige ohtlikum aastaaeg pidurdusteekonna mõttes, ei tasu ka suvisel ajal oma rehvide olukorda üle hinnata. Ka kevadsuvel on märjad ilmastikuolud tavalised ning need panevad rehvide haakumisvõime tublisti proovile.
Halvas seisukorras rehvidega võib kergemini kaotada juhitavuse, sattudes vesiliugu, sest rehvid ei suuda vett ära suunata. Lisaks pikeneb ka pidurdusteekond, kuna kulunud rehvid ei haaku teega.
Suvisel ajal väldi võimalusel lamellrehvidega sõitmist
Võimalusel tasub vältida suvisel ajal ka lamellrehvidega sõitmist, kuigi seaduse järgi on see lubatud. Kuna lamellrehvid on toodetud pehmema seguga ja mõeldud külmemate ilmadega sõitmiseks, siis kulub see soojaga kiiremini kui tavapärane rehv. Samuti halveneb pehmest kummisegust valmistatud rehvide pidamine, mis omakorda muudab sõitmise ohtlikumaks, pikendades pidurdusteekonda.
Vaata üle pidurid
Pidurdusteekonna pikkuses mängib olulist rolli pidurisüsteemi korrasolek, mille eest peab hoolitsema iga autoomanik ise.
Pidurdussüsteem tähendab, et piduripedaali vajutamisel surub tõukevarras lahti vaakumvõimendi klapi, mis omakorda avab peasilindris pidurivedeliku klapid. Vedelik suunatakse läbi piduritorude iga ratta pidurisüsteemi, kus pidurisadulas asuvad kolvid suruvad klotsid vastu kettaid.
Aja jooksul süsteem kulub ja kui kuskil midagi järele annab, siis on kuri karjas. Ehk väga oluline on pidureid korrapäraselt kontrollida. Soovitatavalt vähemalt kaks korda aastas, nüüd kevade saabudes ning sügisel enne talve tulekut.
Kuidas aga aru saada, et pidurite pärast peaks töökotta minema? Üheks tugevaks indikaatoriks on pedaalivajutusel tekkiv vibratsioon – see annab märku klotside kulumisest, aga ka piduriketaste kehvast seisukorrast.
Klotsid võivad pidurdades kriuksuda ning teha ebameeldivat metalset heli. Kulumise kõrval võib see märku anda oksüdeerunud ketastest. Ent mõlemal juhul on kindel, et pidurite jõudlus on vähenenud, mis viitab sellele, et tasub esimesel võimalusel teenindusse pöörduda.
Uuematel autodel süttib näidikuplokis tavaliselt ka piduriklotside hoiatustuli või siis kuvatakse mõnele ekraanile hoiatav kiri.
Ka teekate mängib rolli
Oma mõju pidurdusteekonnale avaldab ka teekatte seisukord. Näiteks märjal teekattel võib pidurdusteekond olla kuni kaks korda pikem kui kuivades oludes pidurdamisel.
Autojuhtidel on kõige olulisem meeles pidada, et autol tuleb kasutada hooajale sobivaid ja nõuetele vastavaid rehve ning et ei tormataks üleliia vara suverehve alla kruvima. Kindlasti tuleb üle vaadata auto pidurid ning vaatamata aastaajale valida ilmale sobiv sõidukiirus.