 |
|
Katuseplatvormid on justkui katuseraamid steroididel. Foto: Shutterstock |
Mõnikord võib juhtuda, et kohe väga-väga oleks vaja midagi auto katusel vedada. No näiteks juhul, kui on vaja mitme jalgrattaga võistlema minna aga sõidukil pole veokonksu. Või kui nädalavahetuse plaanid sisaldavad süsta rentimist ja merele minekut, kuid järelhaagisega seiklemine pole kuidagi meeltmööda. Äkki lähete lihtsalt matkale ja tahaksite võtta kaasa rohkem asju, kui pagasiruumi mahub?
Sellisteks ja muudekski juhtudeks on olemas abivahendid: jalgrattahoidjad, süsta- ja kanuuhoidikud, talispordivarustuse hoidikud, erinevad pagasiboksid ja pakiraamid. Kuid kõikide nende kasutamiseks on üks eeldus – autol peab olemas olema koht, kuhu need kinnitada. Teisisõnu – vaja läheb katuseraame.
Õnneks pole see suur mure, sest katuseraamid on olemas pea kõikidele sõidu- ja maastikuautodele ning enda sõidukile sobiva peaks leidma küll iga soovija.
Raamide valik lööb silme eest kirjuks?
Olenemata sõidukist koosnevad enamik katuseraamide süsteeme katusetaladest, kinnitusjalgadest ja paigalduskomplektist (viimast mõned mudelid ei vajagi), mis sobivad konkreetse sõiduki katusega. Talad on koht, kuhu toetub pagas, jalad ühendavad talad auto katusega ja paigalduskomplekt tagab, et jalad sobivad ideaalselt konkreetse automudeliga.
Kuid hakates veebipoodidest erinevaid mudeleid vaatama, võib pilt silme eest päris kirjuks minna. Mida võtta, mida jätta? Ja millest valimist alustada? No esiteks tuleks muidugi selgeks teha, millised valikud autole üldse saadaval on. See sõltub peaasjalikult sõiduki mudelist ning selle katusetüübist.
Ehk on teie sõiduki katusel tavalised reelingud või integreeritud ehk ilma katuse vahele jääva õhuvaheta reelingud, mis on kõige populaarsemad universaalkerega autode puhul? Või hoopis spetsiaalsed paigalduskohad, mida kutsutakse fixpoint-kinnitusteks? Vanemate autode puhul võivad katuse külgedel olla hoopis veerennid, kuhu saab raami jalgu kinnitada.
Isegi juhul, kui teie sõiduk on üks paljudest, kus puuduvad igasugused reelingud, spetsiaalseid kinnituskohad ja veerennid, ei pea katuseraamide kasutamise lootust maha matma. Sellistele autodele saab katusraame samuti paigaldada! Selleks toetub raam kummitallaga sõiduki katuse servale ning kinnitub spetsiaalse paigalduskomplektiga selle ukse vahele.
Kui mingeid kinnitusi katusel pole, toetub raam sinna kummitallaga ning kinnitub uste vahele. Foto: Thule
Sobiva komplekti kokkupanek võib olla küll paras tükk tegemist. Õnneks mõistavad tuntumad katuseraamide tootjad seda hästi ja on valiku võimalikult lihtsaks teinud. Sageli müüakse katuseraame terviklike süsteemidena, et saaksite ühekorraga katusetalad, jalad ja paigalduskomplekti. Ning näiteks Thule puhul saab komplekti sobivuse veebitööriista abil teada väga hõlpsalt: peate vaid suunduma katuseraamide lehele ja valima nimekirjast välja oma sõiduki margi, mudeli, aasta ja katusetüübi.
Talade profiil mõjutab tuulemüra ja kütusekulu
Tasub teada, et erinevad kinnitused omavahel ei ühildu, mis tähendab, et kui näiteks auto vahetamisel on uue sõiduki katusel senise integreeritud reelingu asemel kinnituspunktid, siis vana katuseraami otse uuele autole ümber tõsta ei saa. Samas on võimalik välja vahetada jalad, paigalduskomplekt või mõlemad, ning nõnda kogu uue komplekti ostmise asemel natuke säästa.
Sel puhul tuleb küll jälgida, et olemasolevad talad uute jalgadega ikka ühilduksid. Näiteks Thule puhul on katuseraame suures plaanis kahte tüüpi: Thule WingBar Edge seeria ning Thule WingBar Evo seeria. Nimelt on esimese variandi puhul kinnitused talade otstes, teisel juhul kinnituvad talad jalgade peale.
See tähendab, et Edge seeria on madalama profiiliga ja see ühildub sõiduki disainiga paremini ning on seega vähem märgatav. Samas pakub tala alt kinnituv Evo seeria omajagu laiemat laadimispinda ja lisaks on selle puhul võimalik valida ka mõnd teist tüüpi talad, nt odavamad nelikanttalad (SquareBar) või auto küljele 60 cm ulatuses välja sõitvad talad (SlideBar).
Talade valikuni jõudes võib tekkida küsimus, kui erinevad need üldse saavad olla? Kuigi esmapilgul võib tunduda, et talad on ju kõik ühtemoodi sarnased, on asi natukene keerukam. Nimelt on lihtsamad ja soodsamad mudelid ka lihtsama profiiliga ning tehnoloogiliselt natuke tagasihoidlikumad.
See tähendab, et näiteks Thule SquareBar on küll igati turvaline ja funktsionaalne toode, kuid WingBar seeria talad on oma kuju tõttu voolujoonelisemad ja väiksema õhutakistusega, mis lõppkasutajale tähendab omakorda natuke väiksemat kütusekulu ning tuulemüra. Samas professionaalidele mõeldud ProBar seeria on jälle suurema kandevõimega ning selle profiilis olevad mitmed T-sooned võimaldavad lisatarvikute mugavamat kasutamist. Seega tuleks enne ostu tegemist vajadused hoolega läbi mõelda.
Lisaks katuseraamide kandevõimele (üldjuhul 75-100 kg) on oluline jälgida ka auto katuse enda koormustaluvust. Thule puhul on asi lihtne – kuna firma on juba kaua teinud koostööd enamike autotootjatega, võib olla kindel, et margikohase katuseraami kandevõime piirides püsides sõiduki katusele liiga ei tehta.
Siinkohal tasub märkida, et katusele lisanduva raskusega on tegelikult seotud ka põhjus, miks mõnedele sõidukitele raame siiski ei pakuta. Näiteks pole katuseraami paigaldamine üldjuhul lubatud panoraamkatusega mudelitele, mille puhul on paraku oht, et katusele raskuse asetamine võib klaasi katki teha.
Thule WingBar Edge seeria katuseraamid on madala profiiliga ja ühilduvad paremini auto välisdisainiga. Foto: Thule
Lihtsast katuseraamist jääb väheks?
Võib-olla olete hoopis natuke kirglikum rändaja või lihtsalt soovite aeg-ajalt auto katusele paigutada rohkem kraami, kui tavalisele katuseraamile kinnitada õnnestuks? Sel juhul võib seda asendama sobida näiteks mõni katuseplatvorm – need on justkui katuseraamid steroididel ehk laiemad, paljude tugevate põikitaladega ning samas katusel oluliselt märgatavamad ja seetõttu ka kehvema aerodünaamikaga.
Katuseplatvorme on võimalik paigaldada kas katuseraamide külge või täiesti eraldiseisvalt. Nende modulaarne ehitus ja lõputud võimalused lubavad seal kanda mahukat koormat või hoopis kinnitada katusetelgi või muid tarvikuid. Muidugi on neid saadaval mitmes suuruses erinevate mõõtmetega katustele.
Katuseplatvormid on eriti populaarsed selliste reisisellide hulgas, kes pikemaid automatkasid ette võtavad. Näiteks Thule Caprock katuseplatvorm on võimekas ja populaarne abiline nii spordivahendite kui suurema hulga väiksemate esemete kaasa võtmiseks. Kuni 150 kg kandevõimega Caprock on mitmekülgse kujundusega ning võimaldab hõlpsalt kinnitada populaarseid lisatarvikuid.
Thule katuseraame ja -platvorme saab osta või tellida üheksast Eestis asuvast Autoeksperdi poest, kus müügiesindajad aitavad kliente nende vajaduste kaardistamisel ning sobivate lahenduste leidmisel. Kõikide pakutavate raamide ja platvormidega ning lisatarvikutega saab lähemalt tutvuda ka Thule kodulehel.