 |
|
Mida teha, kui jahutusvedelik on alla normi? Foto: Shutterstock |
Jahutusvedelik, tuntud ka kui antifriis, on auto jahutussüsteemis ringlev vedelik, mis aitab mootoril õiget töötemperatuuri hoida. Niisama ei tohiks see paisupaagist ära haihtuda. Kuid mida teha, kui selle tase on mingil põhjusel vajunud alla normi?
Punane ei pruugi olla punane
Jahutusvedelikke saab eristada värvi järgi. Levinumad on punane, sinine, roheline ja kollane. Kõik need on erineva koostisega, kuid osad sobivad omavahel kokku. Kindlasti tasub enne kahe värvi kokku segamist rääkida oma ala spetsialistiga. Kuid kas punasele võib julgelt punast peale valada?
Nii nagu kõik muu, on ka jahutusvedelikud ajas muutunud. Näiteks punasel on nüüd mitmeid variatsioone: roosa, tumepunane, tumeroosa ja lilla. Ehkki pealtnäha tunduvad need sarnased, on tegemist erinevate omadustega vedelikega. N-ö palja silmaga neil vahet teha aga ei saa.
Kui roosa ja tumepunane omavahel kokku segada, ei juhtu lühiajaliselt tõenäoliselt midagi. Pikema aja jooksul võib hakata probleeme tekkima termostaadi, veepumba või salongiradiaatoriga.
Aga mida siis teha?
Töökorras sõidukil ei tohiks jahutusvedeliku lisamise vajadust tekkida. Kui aga auto annab märku, et jahutusvedeliku tase on alla normi, tuleks esimese asjana heita pilk auto kasutusjuhendisse. Veel parem oleks pöörduda spetsialisti poole, kes numbrimärgi alusel sobiva jahutusvedeliku välja otsib.
Igal juhul tasub auto esimesel võimalusel kontrolli viia, et välja selgitada, mis on jahutusvedeliku kadumise põhjus. Võimalik, et ees ootab kulukam remont – vahetust vajab veepump või plokikaanetihend. Kuid probleem võib olla ka lekkivas radiaatoris või voolikus.
Isegi kui ei ole teada, mis jahutusvedelik süsteemis on, on ükskõik mis jahutusvedelik igal juhul parem, kui selle puudumine. Kuid sellisel juhul tuleks jahutusvedeliku vahetus teha kindlasti esimesel võimalusel.
Kas jahutusvedelikku tuleb vahetada?
Jahutusvedelik peab toimima väga suures temperatuurivahemikus, ka töötava mootori ajal. Kui külmkäivituse temperatuur ulatub –35 kraadini (välistemperatuur), siis mootori sisemuses võib temperatuur olla 300 kraadi või rohkemgi.
Kõige kõrgemale tõuseb temperatuur turbolaaduris ja silindrite põlemiskambrite vahetus läheduses. See “kulutab” ära ka jahutusvedeliku. Kõrged temperatuurid mõjutavad aja jooksul jahutusvedelike omadusi, näiteks muutub selle pH-tase.
Kui jahutusvedeliku pH langeb liiga madalale, muutub see happeliseks. See soodustab metallosade korrodeerumist, mis omakorda võib põhjustada probleeme jahutussüsteemis. Samuti pole hea, kui pH-tase on liiga kõrge. Sellisel juhul muutub jahutusvedelik leeliseliseks, mis põhjustab mineraalide ladestumist. Tulemuseks on soojusülekande probleemid ja ummistused.
Kui tihti jahutusvedelikku vahetada?
Sõltuvalt jahutusvedeliku tüübist on soovituslik seda vahetada 3–5 aasta tagant. Näiteks longlife jahutusvedelikud on punased või kollased ja nende vahetusvälp on umbes 5 aastat. Sinist ja rohelist jahutusvedelikku võiks vahetada iga 2–3 aasta tagant.
Soovitame aeg-ajalt kapoti alla piiluda ja jahutusvedeliku tase üle vaadata. Kui see on “min” ja “max” märgistuste vahel, on kõik okei. Kui aga märkad, et vedelik on hakanud haihtuma, tuleks lasta sõiduk spetsialistil üle vaadata.
Autoeksperdi jahutusvedelike valikuga saad tutvuda siin.