 |
|
Kui kleebist enam vaja pole, siis on igal juhul mõistlik see eemaldada. Foto: Shutterstock |
Mõnikord juhtub nii, et autokerel või aknal uhkeldab kleebis, mis seal sugugi olema ei peaks.
Võib-olla on tegu endise firmaautoga, mida ka reklaamiks kasutati? Või äkki on sõiduki omanikul vahtraleheaeg ümber saanud ning vastavad märgised vajaksid nüüd eemaldamist? Ehk on reisilt klaasile jäänud teemaksu kleebis?
Põhjus polegi oluline – kui kleebist enam vaja pole, siis on igal juhul mõistlik see eemaldada. Isegi kui kleeps otseselt silma ei riiva, võib pikema aja peale juhtuda, et värv selle ümbert pleegib, kuid kleebise alt igal juhul mitte. See tähendab, et kui kaunistus või märgis lõpuks eemaldatakse, jääb jälg sellest ikkagi maha. See on aga juba probleem, mille lahendamine ilma sõidukit värvimata enam nii lihtne polegi.
Seega – ebavajalikud kleepsud minema? Just! Aga kuidas seda kõige lihtsamalt teha?
Kõrgem temperatuur abistab
Kleebised kinnituvad autokerele või aknale liimiga ning kõigi liimide ühine joon on see, et kõrgema temperatuuri juures muutuvad nad pehmemaks – ja siis on kleebist juba lihtsam eemaldada. See tähendab muuhulgas, et suvi on säärase kaunistuse eemaldamiseks märksa parem aeg kui talv ning ühtlasi sedagi, et hea mõte on kasutada paslikke abivahendeid.
Näiteks võib kasutada alkoholi või sooja (enda vigastamise vältimiseks kindlasti mitte ülearu kuuma!) vett ning kleebist sellega enne eemaldamist leotada. Vahel on aga veelgi lihtsam võtta appi kõige tavalisem föön – just seesama, millega juukseid kuivatatakse. Sellega tuleb kleebist soojendada, alustades servast, millest eemaldamist alustatakse, ning liikuda tasapisi edasi vastavalt sellele, kuidas töö edeneb. Föönimeetodit rakendades tuleb jälgida, et kuumus ei oleks liiga kõrge ja ühte kohta ülearu kauaks kuumutama ei jää – see võib ka auto värvkatet püsivalt kahjustada.
Et vältida rebenemist või vähemalt vähendada seda võimalust, peab kleebist ära tõmbama üsna vaikselt ja ühtlaselt ehk mitte tõmbama ühest servast, vaid kogu laiuses. Kõrva taha tasub panna, et mõistlik on kleebist tirima hakata mõne kitsama serva otsast või nurgast ning kui juba tõmbamiseks on läinud, siis teha seda võimalikult järsu nurga all.
Klaasilt võib kleepsu eemaldamiseks kasutada täiesti tavalist klaasikaabitsat. Värvkattelt kleepsu kättesaamiseks seda aga teha ei maksa, sest värvi katab küll kõva lakikiht, aga klaas on sellest siiski kordi kõvem – kaabitsaga värvi kallale minnes on kriimud enam-vähem et kindlustatud.
Kuidas saada jagu kiuslikest liimijälgedest?
Kui kleebist ennast ära saada ei ole ülearu keerukas, siis palju suuremat peavalu võivad tekitada hoopis nende eemaldamisest järele jäänud liimilaigud. Õigete vahenditega saab aga nendestki jagu – näiteks Autoeksperdis müüdava spetsiaalse T-Puhtax liimijääkide eemaldamise vahendiga TK OFF.
See mugavas pihustiga pudelis aine eemaldab liimi (peale selle ka pigi, vaigud, õlid ja rasvaplekid) nii värvitud kui värvimata pindadelt. Kasutamiseks tuleb ainet lihtsalt liimile pihustada, natuke oodata ning seejärel mikrofiibrist puhastuslapiga ära pühkida. Kui pind puhtaks ei saanud, võib protsessi lihtsalt korrata.
Nagu autokeemia puhul ikka, tasub meeles pidada, et kuigi TK OFF on mõeldud just selliste tööde jaoks ning värvipinda kahjustada ei tohiks, võiks seda enne siiski katsetada pinnal, mis pole väga nähtaval. Niisuta puhas lapp vahendiga ja hoia natuke värvkattel – kui lapp ei värvu ja värv ei tuhmu, võib seda juba ka nähtavas kohas kasutada.