 |
|
Ideaalselt sile esiklaas võib juba mõne aastaga muutuda üsna kriimuliseks, mis tähendab kehvemat nähtavust. Foto: Shutterstock |
Autode tuuleklaasid on küll äärmiselt tugevad ja vastupidavad ka kriimustustele, kuid vannuvad ühel hetkel teiste sõidukite rataste alt tulnud kivirahe ja keskkonna mõjul siiski alla: ideaalselt sile esiklaas võib juba mõne aastaga muutuda üsna kriimuliseks, mis tähendab kehvemat nähtavust. Õnneks on tuuleklaasi võimalik poleerida ning selle töö saab ette võtta ka kodus.
Enne poleerimist tee sõiduk puhtaks
Kui tuuleklaasi poleerimine on päevakavva võetud, siis kohe poleerimismasina käima panemise asemel on targem alustada hoopis korralikust pesust, et eemaldada esiklaasilt suurem mustus – et poleerimine üldse võimalik oleks. Hea mõte on üle käia kogu auto, et edasiste tööetappide käigus sodi klaasidele ei satuks. Üksiti võiks puhastada ka klaasipuhastid, et nende külge jäänud sodi ja abrasiivosakesed puhtaks pestud ja poleeritud klaasi kohe uuesti ei määriks ega kriimustaks. (Kui kojamehed on väga kulunud, tasub need muidugi uute vastu välja vahetada.)
Autokere küürimiseks on parimad spetsiaalsed pesusvammid ning hea tulemuse saavutamiseks on soovitatav kasutada korralikku šampooni. Klaasi pesemiseks on aga mõistlik kasutada spetsiaalset klaasipuhastusvahendit ning mikrokiudlappi. Autoeksperdi Sonax tootejuhi Karmo Heinsalu sõnul on neidki igaks ülesandeks erinevaid, mistõttu peaks lappide valikule natuke tähelepanu pöörama. Näiteks spetsiaalselt klaaside puhastamiseks mõeldud lapid on tihedama kiuga, kuivatamiseks või värvipindade poleerimisjärgseks viimistluseks sobivad aga teist tüüpi mikrokiudlapid.
Puhastussavi eemaldab tõrksama mustuse
Pesu järel võib tunduda, et klaas on juba üsna puhas ja võiks poleerimisega pihta hakata, kuid vara veel – enne seda on veel üks etapp: nimelt ei tule pigi ning klaasile kleepunud rauaosakesed tavalise pesuga maha. Õnneks on probleemile olemas lahendus – puhastussavi.
Sellega saabki eemaldada sellise väiksema ja kõvemini kinnitunud mustuse, mida esimese pesuga kõrvaldada ei õnnestunud. Savi müüakse mitmel kujul, näiteks suuremates karpides, kust murtud tükkidega saab pindu töödelda, või käepärasema pallikujulise aplikaatorina, mida kasutades käed saviga kokku ei puutugi. Töö saab tehtud mõlemaga ning tulemuses vahet pole.
Puhastamiseks tuleb töötlemist vajavatele pindadele pihustada esmalt klaasipuhastusvahendit ning seejärel pinda ringikujulise liigutustega hõõrudes saviga puhastada, samal ajal jälgides, et kogemata kuiva pinda ei töödeldaks. Et tööjärg käest ei kaoks, on hea korraga ette võtta väike pind ning see põhjalikult ära puhastada. Kui savi kasutamise käigus tükkideks laguneb, tuleb see uuesti vormida ning kasutamise järel pesta.
Aga kui kaua tuuleklaasi saviga hõõruma peaks ehk kuidas aru saada, et pind puhas? Hõõruda tuleks seni, kuni savi liigub takistusteta ning küüne tagaküljega üle klaasi libistades enam karedust tunda pole. Kui kogu pind on selliselt töödeldud, võib klaasi jämedama kiuga lapiga ära kuivatada ja liikuda edasi järgmise etapi juurde.
Kuidas poleerida?
Kuna pind on nüüd korralikult ette valmistatud, ei jää lõpuks poleerimise juurde jõudes üle muud, kui võtta välja sobivad vahendid ning tööle pihta anda. Kuid mis vahendeid õigupoolest vaja läheks?
Näiteks spetsiaalselt klaasile mõeldud poleerimispastat. “Kui klaasi tavalise pastaga poleerida, pole efekt päris see,” märgib Heinsalu. Põhjuseks asjaolu, et klaasi pind on autovärvi katvast lakist kõvem ning tavapastaga hea tulemuse saavutamiseks kuluks kordades rohkem aega.. Samal põhjusel on klaasil kasutamiseks ette nähtud natuke “karmim” vildist poleerimisketas.
Klaasi kõvadus on ka põhjuseks, miks kasutada selle töö jaoks pigem poleerimismasinat. Kuigi mingi tulemuse saavutaks kahtlemata ka selleta, võtaks käsitsi poleerimine lihtsalt äärmiselt kaua aega ja protsess oleks vaevaline. “Alati saab käsitsi ka teha, aga efekt on sel juhul väike ja ajakulu suur,” nendib Heinsalu.
Poleerimiseks tuleb väikeses koguses pastat niisutatud poleerpadjale kanda ning tööle asuda. Korraga peaks ette võtma väikese ala, umbes 20×20 sentimeetrit ja töötlema peaks pindu selliselt, et ükski koht poleerimata ei jääks. Liigutused peaksid olema pigem üles-alla ning vasakule-paremale, et kõik kohad töödeldud saaks.
Masina pöörded tuleks seada tavalisest madalamaks, kiirusega suurusjärgus 600-1000 p/min ja survega umbes 5 kg. Kui poleerimispadi jääb kuivaks, tuleb seda kuumuse tekkimise vältimiseks niisutada. Aega kulub esiklaasi poleerimiseks 15-30 minutit ning kindlasti ei tohi ühte kohta liiga kaua järjest töödelda ega klaasile liiga suurt survet avaldada.
Kui kogu klaas on poleeritud, on mõistlik pind veel kord klaasipesu vahendiga pesta ja lõpetuseks võib peale kanda spetsiaalset vihmapiisku tõrjuvat klaasivaha. Vahendi peale kandmine käib järgmiselt: kõigepealt pihustatakse ainet puhtale lapile, seejärel hõõrutakse klaasile. Järgmiseks lastakse 10 minutit kuivada ja siis poleeritakse kuni klaasid on puhtad. Selle ainega soovitatakse klaas töödelda iga kuu.
Ning kui suurem töö sai juba ette võetud, siis miks mitte ühe soojaga üle käia ka klaasi sisepind? Klaaside seestpoolt pesemiseks võib kasutada samu vahendeid, mida esimeses etapis väljast puhastamiseks. Kuid et vältida puhastusvahendi sattumist salongiosadele, on auto sees mõistlik pihustada vedelikku klaasi asemel mikrokiudlapile.
Niiske lapiga saab klaasipinna puhtaks ning korraliku pesuainet kasutades on võimalik vältida ka triipude teket. Kuivatamiseks võiks kasutada teist, puhast ning kuiva lappi.