Peatumisel või tühikäigul värisema jääva sõiduki diagnoosimine on palju lihtsam kui püüda välja selgitada, miks käitub sõiduk veidralt kiirendamisel. See on tingitud asjaolust, et ainus osa, mis peatunud autos liigub, on mootor.
Hea uudis on see, et mureallika otsimisel saab keskenduda vaid ühele konkreetsele komponendile. Halb on selle juures see, et mootorist keerulisemat komponenti autost ei leia. Siin on viis mootori osa, mis võivad põhjustada vibreerimist peatumisel või tühikäigul.
Kulunud süüteküünlad
Probleemsed süüteküünlad on üks levinumaid põhjuseid, miks bensiinimootoriga autod peatumisel vibreerima hakkavad. Mustuse ja süsinikuosakeste ladestumine süüteküünaldele häirib nende tööd ning segab kütuse põletamist. Selle tagajärjel hakkab mootor tõrkuma ning tühikäigul on tunda sõiduki jõnksutamist.
Kui süüteküünlaid pole pikka aega vahetatud, võib nende asendamine uutega mure lahendada. Kõige mõistlikum ja mugavam on osta uued süüteküünlad autopoest, kus spetsialistid teevad ka kiiresti selgeks, milline toode sinu sõidukile sobib.
Määrdunud õhufilter
Ka õhuvoolu katkemine võib põhjustada mootori vibreerimist ja häirida selle sujuvat töötamist. Reeglina annab määrdunud õhufilter endast märku suurtel koormustel ja kõrgematel pööretel. Kui sõiduki õhufilter on määrdunud või ummistunud, ei jõua põlemiskambrisse piisavalt õhku, mis omakorda tähendab seda, et mootor ei saa piisavalt kütust.
Õhufiltri vahetamine on õnneks võrdlemisi lihtne töö, millega saab hakkama igaüks. Samuti ei pea uue filtri eest välja käima ulmelisi summasid – hind jääb kuskil 10–20 euro vahemikku.
Kütusepihustid
Aja jooksul hakkavad kütusesüsteemi eri osad, näiteks kütusepihustid, ummistuma süsinikuosakeste või muude setetega. Seetõttu jõuab iga töötsükli käigus mootorisse erinev kogus kütust. Taolisel juhul esineb tihtipeale tühikäigul auto rappumist või vibreerimist, kuna pidev kütusevool põlemiskambrisse on häiritud.
Ummistunud kütusepihustid vajavad kohest puhastamist ning halvimal juhul isegi väljavahetamist. Sageli piisab ummistuste eemaldamiseks sellest, kui kasutada head kütusepihusti puhastajat. Soovitatav on samaaegselt puhastada ka ahendusklapi korpus, mis reguleerib kütusega seguneva õhu kogust. Samas võib kütusepihustite viga võib esineda ka pihustuslehviku kuju muutuses, et kütuse segunemine ei ole hea ja põlemisprotsess on vale.
Vigastada saanud mootoripadi
Kuna mootoripadja üheks ülesandeks on mootori vibratsiooni summutamine, annavad kahjustada saanud kinnitusdetailid endast üsna ruttu märku. Kuigi purunenud kinnitused on tavaliselt kõige tuntavamad siis, kui mootor teeb rohkem tööd (näiteks kiirendamisel), võib vibreerimist tunda ka tühikäigul.
Kui arvad, et viga võib peituda mootoripadjas, vii sõiduk kiiremas korras teenindusse, kus kontrollitakse asi üle ja vajadusel vahetatakse viga saanud detailid välja. Probleemi eiramine võib kahjustada ka ülejäänud kinnitusdetaile ning võimalik, et isegi mootori teisi komponente. Näiteks võivad puruneda radiaatori ventilaatori tiivikud, mis hakkavad kokku puutuma teiste osadega.
Õhumassi andur
On üsna vähetõenäoline, et auto rappumine on tingitud vigasest õhumassi andurist, kuid iial ei tea. Õhumassi anduri ülesanne on edastada mootorijuhtplokile õhukogus, mis mootor endale sisse imeb, ning ECU erinevate sisendite järgi siis arvutab vajamineva kütuse hulga. Juhul kui andur annab otsad ja saadab auto ajule vale näidu, võib mootorisse sattuda vale kogus kütust.
Nagu juba ennist sai mainitud, võib liigset vibreerimist või rappumist esineda ka siis, kui mootorisse ei jõua piisaval hulgal kütust. Vigane õhumassi andur põhjustab üldjuhul mootori ohutule süttimise (kui see muidugi töötab), seega peaks vea leidmine olema võrdlemisi lihtne.